2 raamatut

Päevad mööduvad ludinalt kiiresti, et ei saa arugi. Sain siin vahepeal loetud paar raamatut. Esimene neist oli Salingeri Kuristik rukkis. Üks mu vana võlg, keskkoolis jäi lugemata ja alles nüüd siis jõudsin lõpuks niikaugele, et omale raamatukogust ka koopia võtta ja ta läbi lugeda. Ma olen kuulnud, kuidas paljud kiidavad, et see raamat muutis nende maailma jms. Võib-olla tõesti oleks pidanudki lugema teist keskkoolis, sest sel ajal ehk oleks ka mina leidnud endale sealt midagi uut ja vapustavat jne. Praegu... oli lihtsalt üks lugemine. Paaril korral ajas see 16aastase poiss oma mõtlemisega nii naerma (kuidas ta naisi sebis ja mida ta sel ajal mõtles), kuid üldpildis oli täitsa ok. Ma arvan, et ma peaks oma teismelisele väikevennale peale käima, et ta selle raamatu ikka läbi loeks. Ehk saab tema sealt endale midagi.

Teine raamat oli aga super! Ka üks nn lugemisvõlg - Hommikueine Tiffani juures. Selle raamatu lugemiseks kulus täpselt kaks ja pool pokaali valget veini ja otsa ta saigi. Istusin oma lemmikbaaris ja lugesin. Kõik klappis. Koht, kus ma lugesin, raamat ise ja ka valge vein sobis sinna hästi. Mulle meeldis, kuidas Holly kõneles oma meestuttavatega. Kuidas ta neid kallikesteks ja kullakesteks kutsus. Kuidas ta sundimatult hõljus ühest kohast teise ja end kuhugi tugevamalt siduma ei hakanud. Filosoofia, et mul kama kaks, milline pätt ja kaabakas inimene on, oma suhtumise kujundan ma selle järgi, kuidas ta minuga käitub. Ka sellest, kuidas kassi ei saa omada ning ta oma visiitkaartidele ametinimeks pani "reisimas". Kui ta lõpuks haiglasse sattus ja seal hakkas kirja ühelt oma kallimalt lugema, tegi ta enne kirja lugemist omale meigi öeldes: "armastuskirju ei saa värvimata huultega lugeda".
Mõnus lugemine. Nüüd tahaks filmi ka näha. Natuke naljakas on muidugi see, et raamatus kirjeldatakse mitu korda tüdruku blonde juukseid ja me ju kõik teame, kes filmis peaosa mängis. Blond... ei kujutaks ettegi.