Ma olen üks neist ullikestest, kes korjab tänavalt prahti üles ja tassib selle omale koju. Vähe sellest, ma kleebin osa sellest tränist ka omale esikuseinale. Ei, asi ei ole nii hull. Esikuseinale kleebin maast leitud mängukaarte. Olen mõelnud ka passipilte hakata kleepima, aga kuidagi võõraid nägusid ma ei taha ikkagi kodus vaadata.
Igal juhul. Mul on kodus seinal 3 mängukaarti. Poti4, ärtu 6, risti kunn. Täpselt selles järjekorras ka leitud. Kõik on erinevast pakist pärit, kõik on erinevast kohast leitud. Eile kõnnin reipal sammul juuksurisse ja leidsin maast kolm mängukaarti. Ühest pakist ehk siis üks kaotaja. Ja teate, mis need kolm kaarti olid? Täpselt - 4, 6, Kuningas. Päris kriipi tunne tuli, et wtf? Ma saan aru, et 3 mängukaarti maas on tegelikult praht, aga ikkagi mõtlen, et mida paganat see universum mulle nüüd öelda tahab. 4, 6, K. 4, 6, K. Mida need tähendavad? Äkki seda, et tibi, mine arsti juurde, sest kindlasti osatakse sulle seal diagnoos panna. Mõelda vaid, mida ma veel penskarieas võin õuest tuppa tassida, seinale kleepida ja öelda, et universum saadab sõnumeid mulle...
---
Juuksuris oli üks teine naine tööl. Lõigub mul salke ja ma julgustan, et võtke ikka rohkem. Ei, ei, ikka rohkem! No rohkem, mul nad kasvavad tasuta tagasi, ärge kartke.
Tulemus? Ilus "lühike" nunnu soeng, mis tegelikult tähendab, et mul on juuksed ikka veel pikad. Ah, õhtul eputasin skype teel Naabrimehele ka oma uut soengut. Ma pole teda miljon aastat näinud ja täitsa tore oli läbi ekraani vestelda. Tehnika on imeline asi ikka.
---
Eh. Tehnikast. Punapea tuli eile minu juurde, et paneks ta tiigri hüppama ja teeks e-valimised ära. Viin siis töölt id-kaardi lugeja koju, intsallid ja möllan ja midagi ei toimu. Kehitame õlgu, et kaks lolli naist ja midagi pole teha. Võtsin siis täna kogu träni omale tööle kaasa. Punapea tiiger ilusti süles ja proovin hüpitatada teist, kuid too hoiab jonnakalt küüntega kintsust kinni. Wtf? Siis selgub selline imeline asi, et sert on vana. Kõik nood, kelle kaart on enne 2007 tehtud, neil kehtib sert 3 aastat. Hilisematel 5. No kuhu see tiiger ikka hüppab, kui suurest igavusest on teine hoopis magama läind.
---
Õhtul vaatasime Russell Petersi. Me vist naersime end hulluks. Armani särk ja India onu... Oh, suurepärane. Aga jah... väga ütleme noa peal naljad.
---
Öösel nägin unes täiesti uskumatut jura. Paadisõitu ja langevarje ja meelespealilli ja sireleid, mis päevalilledega kokku kasvanud, pimedaid tänavaid ja vihma ja autosõitu ja eest ära jooksmist ja aial turnimist ja jalgrattaid ja koolimaja jne. Kõike korraga ja segamini. Ärkasin palju.
---
Hommikul kappasin läbi pargi. Ilus on seal. Sügis on ikka väga ilus! Ja see tobedavõitu vabaduse väljak meeldib mulle ka. Seal keskel on hea seista. Hea avar. Just see ruumipuudus on see, mis mind viimasel ajal ärritanud on. Ma juba öösel tegin otsuse, et täna lähen kappan õhtul kinomajja. Tundub, et seltskonda kaasa ei hakka hankima, solona on ka mõnus.
Praeguseks offline ära.
Telli:
Postita kommentaarid (Atom)

0 kommentaarid:
Postitage kommentaar