Ärtu 6

Mäletate, ma siin ükspäev rääkisin, et leian maast mängukaarte. Täna siis jälle. Kõnnin pimedas koju, meelolu ütleme kümnepallisüsteemis -8.

Kõnnin ja näen, et üks mängukaart sirendab vastu. Kummardun. Ärtu 6. Mul on juba ärtu 6, mõtlen endamisi. Mul on juba 6. Kas teisi kaarte peale kuute, kuningate ja neljade ei olegi enam pakis? Ja kus mu ruutu on?

Kleebin kaardi seinale. Täna veel ei oska ma seda koodi lahti murda.
---
Nõelu lasin ka eile panna. Eelmine kord mõikas paremini.
---
Kive tassin ikka kaasas. Töötavad.
---
Tegelikult on kõik okei, lihtsalt rahus tahan olla. Ja päris soodaks vast ka veel läinud pole, sest paar päeva tagasi öeldi mulle: "Sa oled selline ohutu."
Mina: ???
"Noh, sinuga saab seltskonda minna, ei pea kartma midagi."
Võtan seda kui komplimenti.
---
Seltskonda minemisest. Mul on homme vist üks üritus ees, kuhu mind kutsutud on. (Noh, ohutu nagu ma olen) Ma ei ole veel kindel, kas ma tahan sinna minna ja kas ma üldse sinna ka kohale jõuan. Ma ei tea veel, mis rolli mind sinna kutsutud on. Ja seda juttu, et ei ole mingeid rolle, seda ma ei usu.
---
Masu jõudis minuni ka. Raha sai otsa. Täitsa tõsiselt kaalun Rolandist loobuda.
---
Käisin siin ükspäev üürikortereid vaatamas. (Ma ei koli). Üks hullem kui teine ja ometi mingi pisike pervert minus lõi rõõmust käsi kokku ja korrutas "sa tead ju küll, et tegelikult tahaksid sa siin peldikus elada." Ma ei saa aru, mis mul viga on. Umbes, et kui sitt olla ei ole, siis on süümekad, et liiga hästi elan.
---
"Kas sul ongi kõik vanaema mustriga kampsunid?" Eee... Vot ei oska kohe midagi selle peale kosta. Vanaema mustriga... no kui aus olla, siis on jah.
---
Kaalun ka oma mobiiltelefoni nurka visata. Kui keegi midagi tahab, saatke mulle parem kiri. Suht suure tõenäosusega mul ei ole telefon sees ja kui on, siis hääletu peal. Mul on puhkus vaja.