Ei midagi erlist, ei midagi erilist, ei midagi erilist... jne
No täpselt nagu laulus! Ei midagi erilist pole öelda, ei midagi erilist pole teha, ei ole erilisi inimesi, sündumusi ning ega ka selles, et neid pole, pole mitte midagi erilist. Ainult pea käib ringi ja kõrvus on kohin ja see vist on ka omaenda veri, vist.
Täiesti tavaline värk. Ei midagi erilist.
19 November 2009
17 November 2009
Dexter ja Debra
Sarja Dexteri fännid, te teatsite, et muidu seriaalis õde-venda on päriselus abielus. Teineteisega. Omavahel noh.
Mulle mõjus uudis esimese hooga nagu olekski õde-venda päriselt paari heitnud.
Mulle mõjus uudis esimese hooga nagu olekski õde-venda päriselt paari heitnud.
Kollane
Käisin eile sõbrannal külas ja ilma igasuguste suuremate seiklusteta saime kokku, käisime poes (ma küll olin ehmunult eksinud seal) ja sõime.
Aeg lendas uskumatult kiiresti mööda ja nagu otseselt ei jõudnudki millestki rääkida. Telekast tulid muusikavideod ja sealt läks jutt korraks ka kollase ajakirjanduse peale. No pole midagi imestada, kui üks peaaegu paljas blond tsikk vaheldumisi toppis oma kannikat ja tisse kaadrisse. No sealt läks jutt kuulsusejanu peale ja siis kuulsusteni ja siis üldse sellest, et kes mis kõmu loeb.
Ta on igati tore inimene ja ma julgen talle tunnistada küll, et kuidas mul aeg-ajalt mõni kompleks tekib, et ma ei tea mingeid staare. Ma loen lehti küll, aga õhtulehte ei ole. Seal on palju veriseid pilte ja üldse on ta üks laiendatud telekava. Kuna ma ei vaata telekat ka enam, siis ma ei tea ei saateid ega tegelasi ja 15 minuti kuulsusi ka. ja teate... ma ei tarbigi kollast meediat. Ma panen kohe roosat - Perez Hilton. (kuna mu sõbrants polnud temast midagi kuulnud, siis ma mõtlesin kohe eraldi linkida ka.) Sõbranna tunnistas, et ta lennukis, siis kui aju isegi multikaid ei taha vastu võtta, siis loeb ta OK ajakirja. Pidavat kuuks ajaks kollasedoosi kätte saama.
ja see Perez Hilton on enivei väga ameerika keskne ja ma niigi 10st staarist tunnen ära enam-vähem pooled või alla selle, siis suuremalt jaolt vaatan ma pilte ja pealkirju. Väga roosa. Mõjub umbes nagu ajurestart.
Vanasti lugesin delfi naistekat ka, aga selles sai siiber. Valisin omale ühe teise huumorinurga, aga ma ei julge siin öelda ja promoda ka mitte. Nad on seal saidil puhta pervod.
Aeg lendas uskumatult kiiresti mööda ja nagu otseselt ei jõudnudki millestki rääkida. Telekast tulid muusikavideod ja sealt läks jutt korraks ka kollase ajakirjanduse peale. No pole midagi imestada, kui üks peaaegu paljas blond tsikk vaheldumisi toppis oma kannikat ja tisse kaadrisse. No sealt läks jutt kuulsusejanu peale ja siis kuulsusteni ja siis üldse sellest, et kes mis kõmu loeb.
Ta on igati tore inimene ja ma julgen talle tunnistada küll, et kuidas mul aeg-ajalt mõni kompleks tekib, et ma ei tea mingeid staare. Ma loen lehti küll, aga õhtulehte ei ole. Seal on palju veriseid pilte ja üldse on ta üks laiendatud telekava. Kuna ma ei vaata telekat ka enam, siis ma ei tea ei saateid ega tegelasi ja 15 minuti kuulsusi ka. ja teate... ma ei tarbigi kollast meediat. Ma panen kohe roosat - Perez Hilton. (kuna mu sõbrants polnud temast midagi kuulnud, siis ma mõtlesin kohe eraldi linkida ka.) Sõbranna tunnistas, et ta lennukis, siis kui aju isegi multikaid ei taha vastu võtta, siis loeb ta OK ajakirja. Pidavat kuuks ajaks kollasedoosi kätte saama.
ja see Perez Hilton on enivei väga ameerika keskne ja ma niigi 10st staarist tunnen ära enam-vähem pooled või alla selle, siis suuremalt jaolt vaatan ma pilte ja pealkirju. Väga roosa. Mõjub umbes nagu ajurestart.
Vanasti lugesin delfi naistekat ka, aga selles sai siiber. Valisin omale ühe teise huumorinurga, aga ma ei julge siin öelda ja promoda ka mitte. Nad on seal saidil puhta pervod.
15 November 2009
Pühapäev
Eestikeelne firefox on ikka harjumatu. No ikka ehmatab ära küll, kui ärsku tulirebasel piinlik hakkab ja ise ka aru ei saa miks. Noh... viimane leht oli facebooki farmville. Okei-okei, saan aru, on jah piinlik.
---
Enivei. Tulin siia hoiatama, et ärge sarja Cougar Town vaadake. Esimeste paari minutite jooksul tekib pähe küsimus, et mis asja need naised neelavad, et nad nii närvihaiged lärmakad tõmblejad on. No tõsiselt? See sari ei ole isegi mitte naljakas.
---
Mu neli puhkusepäeva on möödunud kiirelt. Pole ka midagi imestada, sest esimene päev kulus toidumürgitusele ja teine päev sellest toibumiseks. Edasi tuleb juba tavaline nädalavahetus, kuid selle vahega, et viimased ööd olen kella neljani üleval olnud. Täna sulatan külmkappi ja salaja olen rahul, et mu triikimislaud ikka katki on.
---
Eile käisin väljas. Ma peaks nüüdseks juba ära harjuma, et kui mu käest küsitakse "Mida sa õpid?", siis on küsija minust piisavalt palju noorem, et... no noorem. Ja ma ei tea, see "noored kooli" programm vist tõesti panebki lapsed kooli, sest kuidas on võimalik, et 23 aastane kutt on olnud 4 aastat füüsika õpetaja? Kehv valetaja?
---
Aga muidu... osad inimesed astuvad elust välja, teised inimesed tulevad sisse. Ei teagi, et kumba poolt peaks tahtma kinni hoida ja seega lasen asjadel lihtsalt voolata. Tegelikult üritan ennast rohkem tapeediks tõmmata, et olla segamatult taustal ja lihtsalt vaadata aja kulgemist ja sellega koos kaasnevat pealt. Rahulikult. Väga rahulikult.
Paarist inimesest tahaks ka kirjutata, aga siia vast mitte. Ja üleüldse soovitati mul ilukirjandusega mitte vaeva näha ja kirjutada hoopis nendest lugudest, mis mu elus päriselt toimunud on. Võib-olla on neil ka õigus. Igasugu asju juhtub ja mõned lood oleks ehk väärt ka kirja panna.
---
Üks mu tuttav, paneme talle nimeks Hipi (ta on minust umbes 15 aastat vanem, pikad lokkis juukses ja sandaalides aastaringselt) arvas tõsimeeli: "Kuule, aga äkki sa oled Meedium. Vahendaja." Ei teagi, mitu korda mind selle aasta jooksul nõiaks on peetud, aga meediumiks küll esimest korda. Kus kohast ma leian neid inimesi? Nad ise tulevad.
---
Üks teine mees. Minuvanune. Selline rõõmsa olekuga lillelapsest poiss, kellel on kena naeratus ja lötakas kampsun ning kell samm on ketsides mänglevalt kerge. Vaba ja tore. Pakub shokolaadi ja teed ja enne kojuminekut kallistab mind ootamatult tänaval. Ohoh.. Enne veel, kui aru saan, et mis toimus, on ta juba kadunud. Lükkan kõrvaklappides muusika mängima ja kõnnin külmas novembriöös kodupoole. Ja hea meel on ka. Noh... et ma olen selline emmatav.
---
Proovin end taas pühapäeva lainele saada. New Age raadio, küünlad ja aroomilamp teevad selle töö ära küll, ma usun. Kõike head ja kohtume varsti!
12 November 2009
Ruutu emand
Leitud kaardikogusse lisandus täna uus kaart. Ruutu emand. Oligi aeg uue masti ja kaardi jaoks :)
(Ja ei, ma ei luura kasiinode ümber, et kaarte leiaks. Ma lihtsalt leian.)
---
Ütleme naljaga pooleks, kahtlustan endal seagrippi. Süda on koledal kombel paha.
(Ja ei, ma ei luura kasiinode ümber, et kaarte leiaks. Ma lihtsalt leian.)
---
Ütleme naljaga pooleks, kahtlustan endal seagrippi. Süda on koledal kombel paha.
10 November 2009
Teisipäev
Tee nii nagu mina.
Loe raamatut ja avasta, et see on üllatavalt hea. Eat, pray, love. Võimalik, et asi on ka selles, et too naine on praegu Itaalias ja sööb end ... ogaraks. Mõned asjad on lihtsalt selged. Itaalia on ka minu armastus. Selle raamatu esimest 100 lehekülge ei saa tühja kõhuga lugeda. Lõpuks, kui kõhukorinad juba oimetuks tegid, läksin ka pastat sööma. Sinihallitusjuustuga. Krevettidega. Koorekastmes. Pestoga. Solgutasin Ciabattat oliiviõlis ja lihtsalt mõmisesin. Raamat ikka muidugi eest lahti ja loen, kuidas ta abielu lahtuab ja sõgedalt ära armub ja kuidas see suhe pekki läheb ja ta ikka armastab ja ära eksib ja ennast otsib jne jne. Ühesõnaga... tuttav värk. Ainult selle vahega, et kui tema lahutus oli kole nagu öö, siis minu lahutus oli igati ok. Või noh... kui "ok" üks lahutus ikka olla saab.
Enivei. Aga mismõttes tee nii nagu mina? Ma olen ju urus peidus ja kedagi/midagi näha ei taha. Tahan olla oma raamatu ja lõhnalambi jms. Mul on telefon teist päeva väljas, ma olen oma migreenist ka üle saanud, mul pole kellast õrna aimu ka ja kõik on tsill ja mõnus ja homme on viimane tööpäev ja siis tulevad riburadapidi vabad päevad jne.
Jõuan koju ja avastan, et võtmeid pole. Arvatavasti on nad tööl laua peal. Okei....lükkan telefoni sisse ja tänan taaskord õnne, et mul on room-mate olemas, kellele helistada ja paluda, et ta mu tuppa laseks. Eksabikaasa, btw. Ootan teda õues ja saadan smsi ülemusele, et mul pole võtmeid ja ei pääse ilma tema abita tööle. Jään vastust ootama. Selle aja peale tuleb kõne 1, mida ma ei oleks tahtnud saada. Siis tuleb kõne 2, mida ma ka ei tahtnud. Okei, kõne 2 ei olnudki nii hull. 2 päeva peitust kaotab oma mõtte 10 minutiga. Lihtsalt selle pärast, et jätsid võtmed tööle. Loodetavasti tööle.
Mis ma öelda tahan? Ei tasu peitu pugeda. Probleemid, mille eest põgened, leiavad su kohe üles. Eks ma siis tegelen nendega hommikul. Praegu aga naudin seda, et mul on mõnus raamat pooleli, mu tuba lõhnab mandlite järele pühapäevast saadik (aroomilampi soovitan kõigile. poleks arvanud, et lõhn nii kaua püsib) ja seda, et ... well -ma ei sure ju maha. Mu probleemid on ebameeldivad, aga mitte tapvad. Ja nagu teada - kõik on mööduv.
Loe raamatut ja avasta, et see on üllatavalt hea. Eat, pray, love. Võimalik, et asi on ka selles, et too naine on praegu Itaalias ja sööb end ... ogaraks. Mõned asjad on lihtsalt selged. Itaalia on ka minu armastus. Selle raamatu esimest 100 lehekülge ei saa tühja kõhuga lugeda. Lõpuks, kui kõhukorinad juba oimetuks tegid, läksin ka pastat sööma. Sinihallitusjuustuga. Krevettidega. Koorekastmes. Pestoga. Solgutasin Ciabattat oliiviõlis ja lihtsalt mõmisesin. Raamat ikka muidugi eest lahti ja loen, kuidas ta abielu lahtuab ja sõgedalt ära armub ja kuidas see suhe pekki läheb ja ta ikka armastab ja ära eksib ja ennast otsib jne jne. Ühesõnaga... tuttav värk. Ainult selle vahega, et kui tema lahutus oli kole nagu öö, siis minu lahutus oli igati ok. Või noh... kui "ok" üks lahutus ikka olla saab.
Enivei. Aga mismõttes tee nii nagu mina? Ma olen ju urus peidus ja kedagi/midagi näha ei taha. Tahan olla oma raamatu ja lõhnalambi jms. Mul on telefon teist päeva väljas, ma olen oma migreenist ka üle saanud, mul pole kellast õrna aimu ka ja kõik on tsill ja mõnus ja homme on viimane tööpäev ja siis tulevad riburadapidi vabad päevad jne.
Jõuan koju ja avastan, et võtmeid pole. Arvatavasti on nad tööl laua peal. Okei....lükkan telefoni sisse ja tänan taaskord õnne, et mul on room-mate olemas, kellele helistada ja paluda, et ta mu tuppa laseks. Eksabikaasa, btw. Ootan teda õues ja saadan smsi ülemusele, et mul pole võtmeid ja ei pääse ilma tema abita tööle. Jään vastust ootama. Selle aja peale tuleb kõne 1, mida ma ei oleks tahtnud saada. Siis tuleb kõne 2, mida ma ka ei tahtnud. Okei, kõne 2 ei olnudki nii hull. 2 päeva peitust kaotab oma mõtte 10 minutiga. Lihtsalt selle pärast, et jätsid võtmed tööle. Loodetavasti tööle.
Mis ma öelda tahan? Ei tasu peitu pugeda. Probleemid, mille eest põgened, leiavad su kohe üles. Eks ma siis tegelen nendega hommikul. Praegu aga naudin seda, et mul on mõnus raamat pooleli, mu tuba lõhnab mandlite järele pühapäevast saadik (aroomilampi soovitan kõigile. poleks arvanud, et lõhn nii kaua püsib) ja seda, et ... well -ma ei sure ju maha. Mu probleemid on ebameeldivad, aga mitte tapvad. Ja nagu teada - kõik on mööduv.
09 November 2009
Esmaspäev
Mu tiiger astus nüüd küll endale saba peale. Alles hiljuti ei osanud ma oma töö-telefonis SIM kaarti vahetada. Nüüd ei oska ma oma isiklikus telefonis seda teha. No mis seal ikka. kaart jääb vahetamata.
---
Muhvistun.
---
On teil mõnikord juhtunud nii, et üks võõras inimene vaatab sulle otsa ja... näeb sind. Vaatab ja näeb sind. Mul täna juhtus nii. Üks eatu välimusega mees. Ma olin poes, vahtisin ... asju (ma ei taha öelda, mis poes) ja mõlgutasin oma mõtteid. Mul oli lõunapaus ja ropp peavalu, mis ajas südame pahaks. Tahtsin midagi head. Ära. Eemale. Vaatasin riiulitel olevaid silte, mul polnud prille ees, et ma pidin lugemisega natuke pingutama... vot ja siis see juhtuski. Kutt tegeles teiste klientidega ja siis vaatas mind. Vilksamisi nagu ikka, et lihtsalt fikseerida pilguga kuju, et ahah - inimene on poes. Ja siis uuesti aga nüüd juba otse sisse ja läbi ning ka lisas julgustava naeratuse otsa. Sõnatu vestlus. Selle asemel, et sõbralikult inimesele vastu naeratada keerasin ma selja ja vaatasin maha. Issand loll inimene, mida sa teed? Sa oled poes. Ta on teenindaja, ta peabki sind märkama! Keeran ümber ja ta vaatab mulle pilguga otsa, et "mis juhtus". Piinlik ja paha korraga. Ära vaata mind, ära vaata, ära vaata. Tegin seda, mida iga mõistlik inimene teeb - lasin poest kiiruga jalga. Ma kartsin, et kui ta peaks mu käest küsima, et "kas saab teid kuidagi aidata?", siis ma oleks midagi väga ebasobilikku välja plahvatanud. No umbes nutma hakanud ja öelnud, et ma ei oska SIM kaarti vahetada. Või, et mul pole kellegagi lauamänge mängida. Või, et mul on süda paha ja ma tahan ainult, et keegi mu paevalu ära võtaks ja mu nähtamatuks teeks.
---
Ring on täis. Siin ma olen varem olnud. Proovime nüüd uue valemiga ülesannet lahendada. Ma olengi ehe õpikutekst.
---
Muhvistun.
---
On teil mõnikord juhtunud nii, et üks võõras inimene vaatab sulle otsa ja... näeb sind. Vaatab ja näeb sind. Mul täna juhtus nii. Üks eatu välimusega mees. Ma olin poes, vahtisin ... asju (ma ei taha öelda, mis poes) ja mõlgutasin oma mõtteid. Mul oli lõunapaus ja ropp peavalu, mis ajas südame pahaks. Tahtsin midagi head. Ära. Eemale. Vaatasin riiulitel olevaid silte, mul polnud prille ees, et ma pidin lugemisega natuke pingutama... vot ja siis see juhtuski. Kutt tegeles teiste klientidega ja siis vaatas mind. Vilksamisi nagu ikka, et lihtsalt fikseerida pilguga kuju, et ahah - inimene on poes. Ja siis uuesti aga nüüd juba otse sisse ja läbi ning ka lisas julgustava naeratuse otsa. Sõnatu vestlus. Selle asemel, et sõbralikult inimesele vastu naeratada keerasin ma selja ja vaatasin maha. Issand loll inimene, mida sa teed? Sa oled poes. Ta on teenindaja, ta peabki sind märkama! Keeran ümber ja ta vaatab mulle pilguga otsa, et "mis juhtus". Piinlik ja paha korraga. Ära vaata mind, ära vaata, ära vaata. Tegin seda, mida iga mõistlik inimene teeb - lasin poest kiiruga jalga. Ma kartsin, et kui ta peaks mu käest küsima, et "kas saab teid kuidagi aidata?", siis ma oleks midagi väga ebasobilikku välja plahvatanud. No umbes nutma hakanud ja öelnud, et ma ei oska SIM kaarti vahetada. Või, et mul pole kellegagi lauamänge mängida. Või, et mul on süda paha ja ma tahan ainult, et keegi mu paevalu ära võtaks ja mu nähtamatuks teeks.
---
Ring on täis. Siin ma olen varem olnud. Proovime nüüd uue valemiga ülesannet lahendada. Ma olengi ehe õpikutekst.
Telli:
Postitused (Atom)
