Leitud kaardikogusse lisandus täna uus kaart. Ruutu emand. Oligi aeg uue masti ja kaardi jaoks :)
(Ja ei, ma ei luura kasiinode ümber, et kaarte leiaks. Ma lihtsalt leian.)
---
Ütleme naljaga pooleks, kahtlustan endal seagrippi. Süda on koledal kombel paha.
12 November 2009
10 November 2009
Teisipäev
Tee nii nagu mina.
Loe raamatut ja avasta, et see on üllatavalt hea. Eat, pray, love. Võimalik, et asi on ka selles, et too naine on praegu Itaalias ja sööb end ... ogaraks. Mõned asjad on lihtsalt selged. Itaalia on ka minu armastus. Selle raamatu esimest 100 lehekülge ei saa tühja kõhuga lugeda. Lõpuks, kui kõhukorinad juba oimetuks tegid, läksin ka pastat sööma. Sinihallitusjuustuga. Krevettidega. Koorekastmes. Pestoga. Solgutasin Ciabattat oliiviõlis ja lihtsalt mõmisesin. Raamat ikka muidugi eest lahti ja loen, kuidas ta abielu lahtuab ja sõgedalt ära armub ja kuidas see suhe pekki läheb ja ta ikka armastab ja ära eksib ja ennast otsib jne jne. Ühesõnaga... tuttav värk. Ainult selle vahega, et kui tema lahutus oli kole nagu öö, siis minu lahutus oli igati ok. Või noh... kui "ok" üks lahutus ikka olla saab.
Enivei. Aga mismõttes tee nii nagu mina? Ma olen ju urus peidus ja kedagi/midagi näha ei taha. Tahan olla oma raamatu ja lõhnalambi jms. Mul on telefon teist päeva väljas, ma olen oma migreenist ka üle saanud, mul pole kellast õrna aimu ka ja kõik on tsill ja mõnus ja homme on viimane tööpäev ja siis tulevad riburadapidi vabad päevad jne.
Jõuan koju ja avastan, et võtmeid pole. Arvatavasti on nad tööl laua peal. Okei....lükkan telefoni sisse ja tänan taaskord õnne, et mul on room-mate olemas, kellele helistada ja paluda, et ta mu tuppa laseks. Eksabikaasa, btw. Ootan teda õues ja saadan smsi ülemusele, et mul pole võtmeid ja ei pääse ilma tema abita tööle. Jään vastust ootama. Selle aja peale tuleb kõne 1, mida ma ei oleks tahtnud saada. Siis tuleb kõne 2, mida ma ka ei tahtnud. Okei, kõne 2 ei olnudki nii hull. 2 päeva peitust kaotab oma mõtte 10 minutiga. Lihtsalt selle pärast, et jätsid võtmed tööle. Loodetavasti tööle.
Mis ma öelda tahan? Ei tasu peitu pugeda. Probleemid, mille eest põgened, leiavad su kohe üles. Eks ma siis tegelen nendega hommikul. Praegu aga naudin seda, et mul on mõnus raamat pooleli, mu tuba lõhnab mandlite järele pühapäevast saadik (aroomilampi soovitan kõigile. poleks arvanud, et lõhn nii kaua püsib) ja seda, et ... well -ma ei sure ju maha. Mu probleemid on ebameeldivad, aga mitte tapvad. Ja nagu teada - kõik on mööduv.
Loe raamatut ja avasta, et see on üllatavalt hea. Eat, pray, love. Võimalik, et asi on ka selles, et too naine on praegu Itaalias ja sööb end ... ogaraks. Mõned asjad on lihtsalt selged. Itaalia on ka minu armastus. Selle raamatu esimest 100 lehekülge ei saa tühja kõhuga lugeda. Lõpuks, kui kõhukorinad juba oimetuks tegid, läksin ka pastat sööma. Sinihallitusjuustuga. Krevettidega. Koorekastmes. Pestoga. Solgutasin Ciabattat oliiviõlis ja lihtsalt mõmisesin. Raamat ikka muidugi eest lahti ja loen, kuidas ta abielu lahtuab ja sõgedalt ära armub ja kuidas see suhe pekki läheb ja ta ikka armastab ja ära eksib ja ennast otsib jne jne. Ühesõnaga... tuttav värk. Ainult selle vahega, et kui tema lahutus oli kole nagu öö, siis minu lahutus oli igati ok. Või noh... kui "ok" üks lahutus ikka olla saab.
Enivei. Aga mismõttes tee nii nagu mina? Ma olen ju urus peidus ja kedagi/midagi näha ei taha. Tahan olla oma raamatu ja lõhnalambi jms. Mul on telefon teist päeva väljas, ma olen oma migreenist ka üle saanud, mul pole kellast õrna aimu ka ja kõik on tsill ja mõnus ja homme on viimane tööpäev ja siis tulevad riburadapidi vabad päevad jne.
Jõuan koju ja avastan, et võtmeid pole. Arvatavasti on nad tööl laua peal. Okei....lükkan telefoni sisse ja tänan taaskord õnne, et mul on room-mate olemas, kellele helistada ja paluda, et ta mu tuppa laseks. Eksabikaasa, btw. Ootan teda õues ja saadan smsi ülemusele, et mul pole võtmeid ja ei pääse ilma tema abita tööle. Jään vastust ootama. Selle aja peale tuleb kõne 1, mida ma ei oleks tahtnud saada. Siis tuleb kõne 2, mida ma ka ei tahtnud. Okei, kõne 2 ei olnudki nii hull. 2 päeva peitust kaotab oma mõtte 10 minutiga. Lihtsalt selle pärast, et jätsid võtmed tööle. Loodetavasti tööle.
Mis ma öelda tahan? Ei tasu peitu pugeda. Probleemid, mille eest põgened, leiavad su kohe üles. Eks ma siis tegelen nendega hommikul. Praegu aga naudin seda, et mul on mõnus raamat pooleli, mu tuba lõhnab mandlite järele pühapäevast saadik (aroomilampi soovitan kõigile. poleks arvanud, et lõhn nii kaua püsib) ja seda, et ... well -ma ei sure ju maha. Mu probleemid on ebameeldivad, aga mitte tapvad. Ja nagu teada - kõik on mööduv.
09 November 2009
Esmaspäev
Mu tiiger astus nüüd küll endale saba peale. Alles hiljuti ei osanud ma oma töö-telefonis SIM kaarti vahetada. Nüüd ei oska ma oma isiklikus telefonis seda teha. No mis seal ikka. kaart jääb vahetamata.
---
Muhvistun.
---
On teil mõnikord juhtunud nii, et üks võõras inimene vaatab sulle otsa ja... näeb sind. Vaatab ja näeb sind. Mul täna juhtus nii. Üks eatu välimusega mees. Ma olin poes, vahtisin ... asju (ma ei taha öelda, mis poes) ja mõlgutasin oma mõtteid. Mul oli lõunapaus ja ropp peavalu, mis ajas südame pahaks. Tahtsin midagi head. Ära. Eemale. Vaatasin riiulitel olevaid silte, mul polnud prille ees, et ma pidin lugemisega natuke pingutama... vot ja siis see juhtuski. Kutt tegeles teiste klientidega ja siis vaatas mind. Vilksamisi nagu ikka, et lihtsalt fikseerida pilguga kuju, et ahah - inimene on poes. Ja siis uuesti aga nüüd juba otse sisse ja läbi ning ka lisas julgustava naeratuse otsa. Sõnatu vestlus. Selle asemel, et sõbralikult inimesele vastu naeratada keerasin ma selja ja vaatasin maha. Issand loll inimene, mida sa teed? Sa oled poes. Ta on teenindaja, ta peabki sind märkama! Keeran ümber ja ta vaatab mulle pilguga otsa, et "mis juhtus". Piinlik ja paha korraga. Ära vaata mind, ära vaata, ära vaata. Tegin seda, mida iga mõistlik inimene teeb - lasin poest kiiruga jalga. Ma kartsin, et kui ta peaks mu käest küsima, et "kas saab teid kuidagi aidata?", siis ma oleks midagi väga ebasobilikku välja plahvatanud. No umbes nutma hakanud ja öelnud, et ma ei oska SIM kaarti vahetada. Või, et mul pole kellegagi lauamänge mängida. Või, et mul on süda paha ja ma tahan ainult, et keegi mu paevalu ära võtaks ja mu nähtamatuks teeks.
---
Ring on täis. Siin ma olen varem olnud. Proovime nüüd uue valemiga ülesannet lahendada. Ma olengi ehe õpikutekst.
---
Muhvistun.
---
On teil mõnikord juhtunud nii, et üks võõras inimene vaatab sulle otsa ja... näeb sind. Vaatab ja näeb sind. Mul täna juhtus nii. Üks eatu välimusega mees. Ma olin poes, vahtisin ... asju (ma ei taha öelda, mis poes) ja mõlgutasin oma mõtteid. Mul oli lõunapaus ja ropp peavalu, mis ajas südame pahaks. Tahtsin midagi head. Ära. Eemale. Vaatasin riiulitel olevaid silte, mul polnud prille ees, et ma pidin lugemisega natuke pingutama... vot ja siis see juhtuski. Kutt tegeles teiste klientidega ja siis vaatas mind. Vilksamisi nagu ikka, et lihtsalt fikseerida pilguga kuju, et ahah - inimene on poes. Ja siis uuesti aga nüüd juba otse sisse ja läbi ning ka lisas julgustava naeratuse otsa. Sõnatu vestlus. Selle asemel, et sõbralikult inimesele vastu naeratada keerasin ma selja ja vaatasin maha. Issand loll inimene, mida sa teed? Sa oled poes. Ta on teenindaja, ta peabki sind märkama! Keeran ümber ja ta vaatab mulle pilguga otsa, et "mis juhtus". Piinlik ja paha korraga. Ära vaata mind, ära vaata, ära vaata. Tegin seda, mida iga mõistlik inimene teeb - lasin poest kiiruga jalga. Ma kartsin, et kui ta peaks mu käest küsima, et "kas saab teid kuidagi aidata?", siis ma oleks midagi väga ebasobilikku välja plahvatanud. No umbes nutma hakanud ja öelnud, et ma ei oska SIM kaarti vahetada. Või, et mul pole kellegagi lauamänge mängida. Või, et mul on süda paha ja ma tahan ainult, et keegi mu paevalu ära võtaks ja mu nähtamatuks teeks.
---
Ring on täis. Siin ma olen varem olnud. Proovime nüüd uue valemiga ülesannet lahendada. Ma olengi ehe õpikutekst.
08 November 2009
Pühapäev
Ja nii nagu öeldakse - kõik läheb mööda. Läheb ka see meeleolu.
Pühapäevitan. Mul on aroomilambis mandliõli ja küünlad põlevad. Oma telekastile viskasin ka paksu fliisteki peale ja kuulan sealt New Age raadiot. (Tehnikaime, teate küll. Digi-tvga tulevad ka head raadiokanalid kaasa. Mul on nüüd siis telekas raadio eest).
Ruloo on akna ees ja sellega saab hästi toa pimedaks teha.
Loen raamatut ja olen. Ma on vaja nüüd kolmeks päevaks end kokku võtta ja siis saan viis päeva endale pühendada. Patareisid ei lae. Lihtsalt vaja ajul lasta tühjaks voolata ja värksel õhul peale tulla.
Ja lastega meessoole soovin täna head isadepäeva.
Pühapäevitan. Mul on aroomilambis mandliõli ja küünlad põlevad. Oma telekastile viskasin ka paksu fliisteki peale ja kuulan sealt New Age raadiot. (Tehnikaime, teate küll. Digi-tvga tulevad ka head raadiokanalid kaasa. Mul on nüüd siis telekas raadio eest).
Ruloo on akna ees ja sellega saab hästi toa pimedaks teha.
Loen raamatut ja olen. Ma on vaja nüüd kolmeks päevaks end kokku võtta ja siis saan viis päeva endale pühendada. Patareisid ei lae. Lihtsalt vaja ajul lasta tühjaks voolata ja värksel õhul peale tulla.
Ja lastega meessoole soovin täna head isadepäeva.
07 November 2009
Laupäev
Njah.
Üks asi, nagu ikka, viib teiseni jne.
Üldiselt ei taha sellest rääkida.
Tõstsin endal toas mööbli ringi. Mul võib nüüd kolm inimest ka korraga külla tulla.
Eluisu läks ka ära.
Käisin vannis.
Ei tulnud teist tagasi.
Raske on.
Vägisi isegi sõin.
Plaanin õue hulkuma minna. Prillid jätan ka täna koju, sest ma ei taha kedagi näha.
Üks asi, nagu ikka, viib teiseni jne.
Üldiselt ei taha sellest rääkida.
Tõstsin endal toas mööbli ringi. Mul võib nüüd kolm inimest ka korraga külla tulla.
Eluisu läks ka ära.
Käisin vannis.
Ei tulnud teist tagasi.
Raske on.
Vägisi isegi sõin.
Plaanin õue hulkuma minna. Prillid jätan ka täna koju, sest ma ei taha kedagi näha.
05 November 2009
Ärtu 6
Mäletate, ma siin ükspäev rääkisin, et leian maast mängukaarte. Täna siis jälle. Kõnnin pimedas koju, meelolu ütleme kümnepallisüsteemis -8.
Kõnnin ja näen, et üks mängukaart sirendab vastu. Kummardun. Ärtu 6. Mul on juba ärtu 6, mõtlen endamisi. Mul on juba 6. Kas teisi kaarte peale kuute, kuningate ja neljade ei olegi enam pakis? Ja kus mu ruutu on?
Kleebin kaardi seinale. Täna veel ei oska ma seda koodi lahti murda.
---
Nõelu lasin ka eile panna. Eelmine kord mõikas paremini.
---
Kive tassin ikka kaasas. Töötavad.
---
Tegelikult on kõik okei, lihtsalt rahus tahan olla. Ja päris soodaks vast ka veel läinud pole, sest paar päeva tagasi öeldi mulle: "Sa oled selline ohutu."
Mina: ???
"Noh, sinuga saab seltskonda minna, ei pea kartma midagi."
Võtan seda kui komplimenti.
---
Seltskonda minemisest. Mul on homme vist üks üritus ees, kuhu mind kutsutud on. (Noh, ohutu nagu ma olen) Ma ei ole veel kindel, kas ma tahan sinna minna ja kas ma üldse sinna ka kohale jõuan. Ma ei tea veel, mis rolli mind sinna kutsutud on. Ja seda juttu, et ei ole mingeid rolle, seda ma ei usu.
---
Masu jõudis minuni ka. Raha sai otsa. Täitsa tõsiselt kaalun Rolandist loobuda.
---
Käisin siin ükspäev üürikortereid vaatamas. (Ma ei koli). Üks hullem kui teine ja ometi mingi pisike pervert minus lõi rõõmust käsi kokku ja korrutas "sa tead ju küll, et tegelikult tahaksid sa siin peldikus elada." Ma ei saa aru, mis mul viga on. Umbes, et kui sitt olla ei ole, siis on süümekad, et liiga hästi elan.
---
"Kas sul ongi kõik vanaema mustriga kampsunid?" Eee... Vot ei oska kohe midagi selle peale kosta. Vanaema mustriga... no kui aus olla, siis on jah.
---
Kaalun ka oma mobiiltelefoni nurka visata. Kui keegi midagi tahab, saatke mulle parem kiri. Suht suure tõenäosusega mul ei ole telefon sees ja kui on, siis hääletu peal. Mul on puhkus vaja.
Kõnnin ja näen, et üks mängukaart sirendab vastu. Kummardun. Ärtu 6. Mul on juba ärtu 6, mõtlen endamisi. Mul on juba 6. Kas teisi kaarte peale kuute, kuningate ja neljade ei olegi enam pakis? Ja kus mu ruutu on?
Kleebin kaardi seinale. Täna veel ei oska ma seda koodi lahti murda.
---
Nõelu lasin ka eile panna. Eelmine kord mõikas paremini.
---
Kive tassin ikka kaasas. Töötavad.
---
Tegelikult on kõik okei, lihtsalt rahus tahan olla. Ja päris soodaks vast ka veel läinud pole, sest paar päeva tagasi öeldi mulle: "Sa oled selline ohutu."
Mina: ???
"Noh, sinuga saab seltskonda minna, ei pea kartma midagi."
Võtan seda kui komplimenti.
---
Seltskonda minemisest. Mul on homme vist üks üritus ees, kuhu mind kutsutud on. (Noh, ohutu nagu ma olen) Ma ei ole veel kindel, kas ma tahan sinna minna ja kas ma üldse sinna ka kohale jõuan. Ma ei tea veel, mis rolli mind sinna kutsutud on. Ja seda juttu, et ei ole mingeid rolle, seda ma ei usu.
---
Masu jõudis minuni ka. Raha sai otsa. Täitsa tõsiselt kaalun Rolandist loobuda.
---
Käisin siin ükspäev üürikortereid vaatamas. (Ma ei koli). Üks hullem kui teine ja ometi mingi pisike pervert minus lõi rõõmust käsi kokku ja korrutas "sa tead ju küll, et tegelikult tahaksid sa siin peldikus elada." Ma ei saa aru, mis mul viga on. Umbes, et kui sitt olla ei ole, siis on süümekad, et liiga hästi elan.
---
"Kas sul ongi kõik vanaema mustriga kampsunid?" Eee... Vot ei oska kohe midagi selle peale kosta. Vanaema mustriga... no kui aus olla, siis on jah.
---
Kaalun ka oma mobiiltelefoni nurka visata. Kui keegi midagi tahab, saatke mulle parem kiri. Suht suure tõenäosusega mul ei ole telefon sees ja kui on, siis hääletu peal. Mul on puhkus vaja.
03 November 2009
Telli:
Postitused (Atom)
